Hõbetäpik
Hõbetäpik on suur ja kiire oranž liblikas, kelle tiibadel on pealt mustad täpid ja jooned. Tema ingliskeelne nimi tuleb alumiselt poolelt: tagatiivad on seal rohekad ja kaetud läikivate hõbedaste täppidega. Talle meeldivad päikselised lillelised paigad.

Kui kiire ta on?
Lõbusad faktid
Kui röövik koorub, sööb ta kõigepealt ära oma munakoore ja jääb siis kohe terveks talveks magama.
Kevadel ärkab ta üles ja hakkab kannikeselehti krõmpsutama.
Ema muneb keskel suve kannikestele või nende lähedale.
Esimene teadlaste kirjeldatud hõbetäpik oli pärit Rootsist, 1758. aastast.
Kõige sagedamad küsimused: Hõbetäpik
?Miks hõbetäpik nii nime sai?
Tema tagatiibade alaküljel on palju läikivaid hõbedasi täppe.
?Mida hõbetäpik sööb?
Röövikud söövad kannikesi ja liblikad joovad nektarit näiteks ohakatelt ja jumikatelt.
?Kus hõbetäpik elab?
Euroopas, Põhja-Aafrikas ja üle Aasia kuni Jaapanini.
Mutukatundjatele
- Teaduslik nimi
- Speyeria aglaja
- Nime andis
- Linnaeus, 1758
- Rühm
- Päevaliblikad
- Sugukond
- Nymphalidae
- Liigitus
- Insecta > Lepidoptera > Nymphalidae
- Maailmajaod
- Euroopa, Aafrika, Aasia
Kust faktid pärinevad
- Dark green fritillary (Wikipedia, CC BY-SA 4.0): milline ta välja näeb, kus ta elab, mida ta sööb, suurused ja lõbusad faktid, lihtsate sõnadega ümber jutustatud.
- Picture by Hectonichus. CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons. The round sticker of this bug is cut from the same picture.
Kui me millegagi eksisime, siis vabandust, me oleme mutukafännid, mitte teadusajakiri. Kirjuta meile aadressil hello@bugwiki.app ja me parandame vea ära.