Harilik tiigipäevik
Harilik tiigipäevik on õrn ühepäevik, kellel on ainult üks paar tiibu ja pikad sabaniidid. Ta on tiikides kõige tavalisem ühepäevik. Eriline on ta selle poolest, et ema hoiab mune enda sees, kuni need on koorumiseks valmis.

Kui kiire ta on?
Lõbusad faktid
Ema hoiab mune 10 kuni 14 päeva oma kehas ja need kooruvad kohe, kui puudutavad vett.
Isastel on pea peal lisaks turbanikujulised silmad, mis aitavad neil parves emaseid märgata.
Tema noored võivad külmunud tiigi jää all kuude kaupa peaaegu ilma hapnikuta vastu pidada.
Suurbritannias elab tiigipäevik umbes neljas tiigis kümnest.
1953. aastal leiti teda esimest korda Ameerikast ja nüüd elab ta üle kogu Põhja-Ameerika.
Kõige sagedamad küsimused: Harilik tiigipäevik
?Mitu tiiba harilikul tiigipäevikul on?
Ainult kaks, üks paar. Just seda tähendab tema nimi dipterum.
?Kus harilik tiigipäevik elab?
Tiikides üle Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika.
?Kas ühepäevikud hammustavad?
Ei. Ühepäevikud ei saa hammustada ega nõelata ja täiskasvanud ei söö isegi.
Mutukatundjatele
- Teaduslik nimi
- Cloeon dipterum
- Nime andis
- Linnaeus, 1761
- Rühm
- Teised putukad
- Sugukond
- Baetidae
- Liigitus
- Insecta > Ephemeroptera > Baetidae
- Maailmajaod
- Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika
Kust faktid pärinevad
- Cloeon dipterum (Wikipedia, CC BY-SA 4.0): milline ta välja näeb, kus ta elab, mida ta sööb, suurused ja lõbusad faktid, lihtsate sõnadega ümber jutustatud.
- Picture by André Karwath aka Aka. CC BY-SA 2.5, Wikimedia Commons. The round sticker of this bug is cut from the same picture.
Kui me millegagi eksisime, siis vabandust, me oleme mutukafännid, mitte teadusajakiri. Kirjuta meile aadressil hello@bugwiki.app ja me parandame vea ära.